Rahvusvaheline kalade joonistusvõistlus

Rahvusvaheline kalade joonistamisvõistlus Fish Art Contest korraldatakse traditsiooniliselt enne maikuus tähistatavat kalade rändepäeva. 2022 aastal tähistatakse kalade rändepäeva 21. mail. Selle ja ka joonistusvõistlusega soovitakse tähelepanu juhtida kalaliikidele ja nende elupaikadele, eriti just siirdekalade rändel esinevatele väljakutsetele.

Meie lasteaiast saadeti konkursile Lepatriinude rühmast Loore Helena, Kristeli, Maia ja Natali tööd 

Aitäh osalejatele!

Vitamiinikuu tegevusi

Märtsi e. vitamiinikuu tegemised

Läbi lastekirjanduse, “Meie sõbrad toidus”, said lapsed teadmisi vitamiinide kasulikkusest ja sellest, et vitamiinidel on väga lühikesed nimed, mis oli laste meelest naljakas.

Vesteldi tervislikust toitumisest ja kuulati luuletusi: “Keha vajab vitamiine”, “Oh seda sibulat”. Mõistatati mõistatusi sibulast.

Vitamiinikuu raames istutati tippsibulaid ja jälgiti nende kasvamist, õpiti kääridega sibulaid supi peale lõikama. Pandi idanema munga ubade seemneid, jälgiti nende arengut ja  maitsti neid. Vaadeldi ja külvati herneid ning hiljem said lapsed maitsta vitamiinirikkaid hernevõrseid.

Kunstitegevused: maalimistöö “Lõbusad sibulad” ja värvimistöö “Vitamiinirikkad köögiviljad” ja “Herned kaunas”, kleebiti ja koostati tervisepüramiid, joonistati sibulat.

Uuriti robootika mikroskoobiga pooleks lõigatud  sibulat ja munga ubade võrseid. Vaadeldi  suurendust arvutiekraanilt ning pildistati nähtut.

Võeti osa Tallinna Lasteaed Pallipõnn üleskutsel teha  vitamiinide kasvatamise teadust ja fotod sellest lisati Paldet.com keskkonda.

Uuriti bataati, prooviti nii toorelt kui ka ahjus küpsenuna. Külvati erinevad maitsetaimi (till, petersell, sibul jm.). Lapsed on saanud neid juba toitudele lisada.

Külvati paprika, tomati ja kurgi seemneid. Võrreldi ja vaadeldi külvatud seemnetest taimi. Vesteldi vitamiinide vajalikkusest. Lapsed said teada, et vitamiinidel on ka nimed ning millise nimega vitamiin mingis toidus elab.

Igal hommikul uuritakse taimede kasvamist ja oodatakse nende maitsmist.

Külvati vitamiini rohkeid maitsetaimi – kress salatit, tilli, herneid ja lisati neid toitude maitsestamiseks, hernevõrsed olid maitsvaks vahepala ampsuks. Räägiti vitamiinide kasulikkusest lapse kasvamisel, uuriti erinevat kirjandust. Valmistati puuviljasalateid, õpiti tükeldamist, riivimist, salati segamist

Tehti katse, mis juhtub hernega, mida kastetakse ning hernega, mida ei kasteta. Üks lapsevanem tõi lastele maiustamiseks lillkapsast, mandariini ning kuivatatud jõhvikaid. Mikroskoobiga uuriti neid lähemalt. Mikroskoobi kasutamine oli laste jaoks väga põnev, seega uuriti veel erinevaid asju. Väga palju elevust tekitas lastes leiva uurimine mikroskoobiga. Apelsinidest ning sidrunistest tehti mahla. Lapsed said proovida ja võrrelda puhast apelsini- ning sidrunimahla. Õppekäigul Eesti Tervisemuuseumis saadi uusi teadmisi erinevate bakterite kohta.

Sõimerühmas pandi koos lastega sibulad potti kasvama, kasteti ja jälgiti nende kasvamist. Lapsed sõid sibulapealseid niisama, samuti lisati neid lasteaia toidu kõrvale salatina.

Spordipäev IV

31.märtsil toimus IV liikumistegevuste päev sarjast ” Liikumine, see on tervis”.

Lapsed pidid palju erinevaid ülesandeid täitma:

Teatejooks – palli viskamine rõngasse ja järgmine toob tagasi.

Slaalom – pall kepiga, jalaga või käega konnuste vahelt ja jooksuga tagasi.

Täpsusvise rõngastesse – igal lapsel 3 viset (I rõngas 1 punkt, II rõngas 3 punkti).

Teatejooks – lapsed kahel pool, jooksja tõstab rõngas oleva koti rõngastest välja, jookseb vastas olevate laste juurde, annab plaksu ja tagasi jooksja tõstab koti rõngastesse tagasi.

Autorehvide veeretamine.

Jalajäljenditega kõnd.

Kõnd tasakaalupingil + hüpped rõngasse ja välja.

Pallimängud – palli edasi andmine jalgade vahelt või üle pea.

Hüppepallid – hüpped koonuseni ja tagasi.

Kotijooks.

Aitäh Lepatriinude ja Naerulinnu rühma õpetajatele!

Kalade akvaarium Lepatriinude rühmas

Lepatriinude rühma ühe lapse onu kinkis rühmale akvaariumi koos kuldkala Suusiga. Akvaariumis elavad veel õunateod, kellele lapsed panid nimeks Maria ja Karl ning väikesed põhjakoristajad. Koos arutleti ja räägiti, kuidas tuleb kalade eest hoolitseda, ka seda, et rühmas rääkida vaiksema häälega. Põnevust ja uudistamist on palju. Lapsed istusid akvaariumi ees ja vaatasid väga vaikselt Suusi tegemisi.

Aitäh akvaariumi eest!

Tervishoiumuuseum

Segasumma rühma lapsed külastasid 30.03 Eesti Tervisemuuseumi. Lapsed osalesid muuseumitunnis „Minu bakterid“. Lapsed said muuseumitunnis mikroskoobi abil uurida erinevaid esemeid: kärbsejalg, sibulakoor, männioksa läbilõige. Seejärel oli lastel võimalus bakterite pesasid vaadelda ning nuusutada. Tutvuti Petri tassiga ning meisterdati ka endale üks Petri tass (pipeti kasutamine, templitega bakterite tegemine). Lapsed said piltidelt uurida erinevaid baktereid ning tutvuda muuseumis välja pandud parasiitussidega, kes võivad inimese kehas elada. Muuseumitunni korraldaja väga kiitis laste püsivust ning kuulamisoskust. Kui muuseumitund läbi sai, oli lastel võimalik iseseisvalt muuseumis ringi vaadata ning avastada. Lapsed andsid tagasisidet, et õppekäik oli väga põnev ning Tervisemuuseumisse võiks veel minna.

Aitäh õpetajatele!

Veenädal

Veenädala kokkuvõte

Veenädala raames mängiti veega nii toas kui ka õues. Lavastusmängu „Päike, sulata lumi“ kaudu said lapsed teada, mida päike lumega teeb ja seda jälgiti õues. Lapsed teadsid, et taimed vajavad kasvamiseks vett. Lapsed leidsid ja märkasid ise õues lumikellukesi ja asusid lavastusmängu põhjal lilledele vett valama.

Sõimerühmades tutvuti kraani- ja pudeliveega, vaadeldi pudelis liikuvaid mulle. Harjutati iseseisvalt vett valama ühest nõust teise, tutvuti vees elavate loomadega: kalad, konn ja pardid ning lapsed mängisid veemänge, kus sai loomi ujutada. Lisaks veel loendati,  õpiti suurusi ja värvusi, tehti muusikat ja vaadati arvutist, kuidas päris kalad ja kilpkonnad ujuvad, värviti ja kleebiti kalu, õpiti liisusalme ja kuulati laulu kaladest, õpiti mulle puhuma, tehti mullivett veest ja seebist, mis oli kõige lõbusam tegevus. Lapsed said teada, et taimede kasvamiseks on vaja vett, lapsed said ise sibulaid ja seemneid kasta. Õues jälgiti jää ja lume sulamist mänguväljakul. Igapäevategemiste käigus õpiti, et kätepesu järgi tuleb kraan ise kinni panna.

Õpiti 1 liitrit tundma, kuulati helisid erineva tasemega veega nõudes, tekitati vihmapilve, arutleti vee tähtsusest loodusele ja kõigile elusolendeile, kujutati vihmapiiska ja elu selle sees. Meisterdati akvaariumi, vooliti asukaid sinna sisse.

Mängiti lõbusaid mänge “Laevukesed ujuvad,”  “Allikas ja kosk”. Tehti erinevaid katseid:  “Vee peal või vee all?”, saadi teada, et rasked vajuvad põhja ja kerged ujuvad vee peal. Katse “Kas pipar kardab nõudepesuainet”, “Roniv vesi” – vaadati, kuidas värviline vesi hakkab mööda volditud paberit liikuma. “Vee reostumine” – vaadati milliseks muutub vesi kui puhta vee sisse panna erinevaid asju. Arutleti teemadel:  “Milleks kasutatakse vett?”,  “Mis asi see vesi on?” – uuriti vett, vaadati, nuusutati ning lõpuks maitsti, võrreldi tavalist kraanivett ja gaseeritud vett. Arutleti, mitu olekut on veel: jää, aur, vedelik. Tehti jääkuubikuid, mille sisse pandi marju ja järgmisel päeval vaadeldi, mis juhtub jääkuubikuga kui ta veega kokku satub. Arutleti, kes elavad vees, meisterdati ja joonistati akvaariume ja kalu.

Jälgiti jää sulamist õues, ujutati purjekaid veeloigus. Vaadati videot „Kuhu läheb tilgu“ – vee teekonnast kraani, tehti katseid, mõõdeti vee koguseid erinevate nõude ja mõõdukannuga.

Uuriti “Suurt mereraamatut” vähemtuntud mereasukaid. Värviti akvaariumi, joonistati sisse kivikesi, taimi ja kalu. Suuremad lapsed juhendasid ja abistasid väiksemaid kunstitöös „Akvaarium“. Õues uuriti luubiga sulavett. Arutleti veekogudest, täideti töölehti, kuhu tilgud lähevad, tehti kunstitöid veealusest maailmast.

Arutleti teemal vee vajalikkusest inimestele ja taimedele. Kuulati ja õpiti luuletust “Veelugu”. Vaadati, millised näevad välja erinevad pilved ning kuulati vihmahäält (internetist). Räägiti vihma vajalikkusest loodusele. 

Tehti erinevate maitsetega vett ja arutleti, mis on veele lisatud ning hinnati, mis kõige rohkem meeldid. Moodustati tähtedest sõna „vesi“, täideti töölehti „Milleks me vett kasutame“ ja selle tutvustamine teistele ning „Veeringlus“. Kasutati mahlapressi erinevate mahlade pressimiseks. Vaadeldi, kuidas tekib vee aur. Arutleti veeringluse teemal. Tehti katse Hiina kapsa ning toiduvärvidega ja vaadeldi ning arutleti, mis juhtub kapsaga.

Päikselist kevadet!

KEVAD TULEB

KEVAD TASA KOPUTAB
VIHM PÄIKSESILMAD LOPUTAB
SIIS LUMEMEMM REISIMA LÄHEB
ÖÖ TAEVASSE RIPUTAB TÄHED
TUULEKE KEVADE LÕHNA KANNAB
PÄIKE SOOJUST JUURDE ANNAB
LUMEHANGEDEST TEKKINUD OJAD
OKSTEL PAJUKASSIPOJAD
SINILILL ÄRKAB JA PILGUTAB SILMA
KARUPOEG UUDISTAB KEVADIST ILMA
AIAS VILISTAB KULDNOKAPAAR
ÕHUS LIBLIKA LENNUKAAR

Päikselist kevadet!

Meie lasteaia peenral õitsevad juba esimesed lilled.

Pannkooginädal

Pannkooginädal.

Nädala jooksul toimus erinevaid tegevusi – loeti muinasjutte pannkoogist, lauldi laule, tehti keeleharjutusi, kuulati R. Kudu juttu „Pannkoogipäev“ ja toimus arutelu jutu põhjal, vooliti pannkooke pannile. Toimus teatrietendus A. Kitzbergi “Pannkook”. Toimus vestlus pannkookidest – kas on söödud suuri või väikesi pannkooke, mida pannakse pannkoogile peale, mis on taigna sees ja vestlusest selgus, et kindlasti tuleb neid küpsetada. Vooliti plastiliinist pannkooke ja küpsetati neid mängult pannil. Lapsed olid leidlikud ja avastasid erinevaid variante, kuidas pallist lapikut pannkooki saada, pärast loendati valminud pannkooke.

Tutvuti retseptidega, arutleti, milliseid vahendeid ja toiduaineid on vaja pannkookide tegemiseks, kaaluti ja mõõdeti toiduaineid, küpsetati pannkooke. Kaeti laud ja pannkoogipidu võiski alata. Eelnevalt räägiti ka laua katmisest ja lauakommetest. Pärast koogitegu kirjutati mälu järgi retsept. Ka unejutuks kuulati „Lugu pannkoogist“.

Ühes sõimerühmas õpetaja oli juba pannkoogid kodus valmis küpsetanud ja koos mindi õppekäigule söögituppa neid soojendama.

Kaasati lapsevanemaid, paluti ka kodus küpsetada pannkooke ja saata pilte tegevusest.

Aitäh lastele ja õpetajatele ning õpetaja abidele tegusa ning õpetliku nädala eest!

Etlemiskonkurss “Eesti keele kaunis kõla”

Tänasel emakeelepäeval, 14.03, käisid Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja koolieelikute etlemiskonkursil „Eesti keele kaunis kõla“ meie lasteaeda esindamas Loore Helena Lepatriinude rühmast ja Adeele Perepesa rühmast. Loore luuletuse pealkiri oli “Tihane lendab mu aknale” Ilmar Trull ja Adeele luges Heiki Vilepi luuletust „Emmele“. Loore ütles, et ta ei kartnud üldsegi ja Adeelele väga meeldis esineda.

Aitäh lastele ja juhendajatele!

Emakeele päev

Täna, 14.märtsil,  on Emakeele päev.

Kuulati ja vaadati muinasjuttu “Pannkook” ja prooviti vastata jutu kohta käivale lihtsale küsimusele. Harjutati pliiatsiga värvimist (pannkook).

Korrati kevadluuletust. Kuulati kirjanduspala Reet Kudu “Pannkoogipäev”. Vooliti pannkooke pannile.

Toimusid arutelud, milline on ilusam sõna eesti keeles ja nende sõnade kirjutamist ja joonistamist paberile.

Vaadati nukuteatrit “Kodud”.

Arutelu emakeelepäeva teemadel. Jutukese taevatäht ja Kirjatäht ette lugemine ja ümberjutustamine. Luuletuse “On raske emakeel” esitamine. Õpitud luuletuste lugemine.

Häälikud ja tähed: A, E, I, O, U – hääliti, kasutati põrandapuzzlet, kirjutati neid tähti. Räägiti raamatutest ja nende hoidmisest.

Ühistööna valmis plakat – kõige ilusamad eesti keelsed sõnad.

Vaadati filmi: “Piip ja Tuut hoiavad Eesti lippu kõrgel – emakeelepäev, 14. märts”. Moodustati puidust tähtedest sõnu.

Kuulati Kakukese muinasjuttu. Harjutati piltide järgi jutustamist.

Ka personal pidi nutikust üles näitama – eurovanasõnadest kirjutama eesti vanasõnu ja segamini aetud tähtedest moodustama Eesti lindude nimesid.

Näiteks: häda stimuleerib härgolendi veevõtusüvendisse – häda ajab härja kaevu ja                                MATS SÄTSUR – musträstas ning juhtkond kirjutas e-etteütlust.