Õppetöö korraldus

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

Lasteasutus korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1.septembril ning kestab 31.augustini.

Õpetajate poolt kavandatud õppetegevusi viiakse läbi 1. septembrist – 31. maini. Intensiivne õppeperiood kestab 15. septembrist 15. maini. Ülejäänud õppeperioodi katavad õuesõppetegevused, väljasõidud, matkad.

Suvekuudel toimub õppe – ja kasvatustegevuste valdkondade sisu kordamine ning olulise tähtsusega on mängulised tegevused värskes õhus.

Õppe-ja kasvatustegevuste läbiviimisel kasutatakse üldõpetuse põhimõtet, koduloolisuse printsiipi.

Rühmades  kasutatakse ka alternatiivmetoodikate elemente (Montessori, Hea Algus)

Õppe ja kasvatustegevuse korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine – kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine – uurimine, võrdlemine – arvutamine ning liikumis-, muusika- ja kunstitegevused.

Lasteaia õppekavas esitatakse õppe ja kasvatustegevuste sisu järgmistes valdkondades:

mina ja keskkond

keel ja kõne

matemaatika     

kunst

muusika

liikumine

Õppe- ja kasvatustegevuste ajaline kestus:

1-3-aastased 10-15 minutit;

3-6-aastased 15-25 minutit;

6-7-aastased 35 minutit.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine rühmades

Õppe- ja kasvatustegevus toimub rühma tegevuskava alusel, mis koostatakse igal õppeaastal riikliku õppekava ning lasteaia õppekava alusel.

Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning lapse huve, lasteasutuse eripära. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.

Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi st. nädala eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. Rühma tegevuskava koostamisel jälgitakse, et tegevused toetaksid üldoskuste kujunemist, väärtushoiakute kujunemist ning lõimitud teadmiste edastamist.

Valdkondade esitatud teemad on jaotatud aasta lõikes, kuude kaupa. Võimaldab kajastada üht teemat rühmades samal ajal või sobitada temaatika tähtpäevadega.

Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi.

Tegevuste korral, milledes oodatakse pereliikmete osalemist, teavitatakse lastevanemaid temaatikast ja eesmärkidest.

Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas.

Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist tegevusteks, vajalike vahendeite olemasolu ning pedagoogide, lastevanemate ja personali kaasamist.

 

MUUSIKALINE TEGEVUS

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

  •  tunneb rõõmu laulmisest ja      musitseerimisest;
  • suudab keskenduda kuulatavale      muusikapalale;
  • suudab ennast loovalt väljendada      laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu;
  •  suudab musitseerida nii rühmas kui ka      üksi.

Valdkonna Muusika sisu:
1) laulmine;
2) muusika kuulamine;
3) muusikalis-rütmiline liikumine;
4) pillimäng.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane tegevus;
2) kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, samuti kultuurilis-sotsiaalset aktiivsust ning väärtushinnanguid;
3) arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele;
4) kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena ka teistes õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades nagu Keel ja kõne, Kunst jne; muusika on igapäevaelu osa, nii argi- kui ka pidulike sündmuste puhul;
5) seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline liikumine, mängud ja tantsud;
6) muusikapalade (laulud, palad muusika kuulamiseks, tantsud ja mängud, pillilood) valikul arvestatakse laste huvidega ning ea- ja jõukohasusega.

Repertuaari valimine toimub vastavalt kalendri tähtpäevadele ja traditsioonilistele üritustele meie lasteaias: sügispeod, isadepäev, mardi- ja kadripäev, jõulud, vastlapäev, vabariigi aastapäev, kevadpühad, emadepäev.

Lastele tutvustatakse erinevaid muusikastiile ning nende ajalugu. Eriti on oluline eest rahva kultuuripärandi hoidmine läbi rahvakommete, laulumängude, laulude ning tantsude.

Lapsed saavad selgeks rütmipillidel musitseerimise laulude ning mängude saateks.

Lastelavastuste üheks komponendiks on muusika ning vastavad tegevused muusika saatel.

 

LIIKUMMINE

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

  •  tahab      liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu;
  • suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;
  • tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas;
  • mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese      tervisele;
  • järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid.

 

Valdkonna liikumine sisu:
1) kehalise kasvatuse alased teadmised: ohutus, enesekontroll ja hügieen;
2) põhiliikumised;
3) liikumismängud;
4) erinevad spordialad;
5) tants ja rütmika.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused, liikumisosavus ja teised liikumisvõimed (vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus) kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel kordamisel;
2) rikastatakse lapse liikumis- ja tegevusvõimalusi sportlik-arenduslike liikumisviisidega – jalgrattasõit, kelgutamine jms;
3) peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamist: regulaarsel tegelemisel kehaliste harjutustega kujunevad positiivsed iseloomuomadused; 4) suunatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma emotsioone kontrollima ja valitsema; mõistma ühe või teise kehalise harjutuse vajalikkust; täitma reegleid ning nendest kinni pidama
5) mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja peenmotoorika (täpsus, näo- ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside andmist.

Kaks korda aastas toimuvad majasisesed traditsioonilised spordipäevad, „hundikrossijooks“ kõigile lastele, sõimede spordipäev (kevadel). Vanemate rühmade lapsed 5-6 ja 6-7 aastased lapsed käivad lasteaeda esindamas erinevatel spordiüritustel väljaspool lasteaeda.

 

Lehekülge haldab: Tiina Lall, direktor 6545167, kikas@kikas.edu.ee

Muudetud 17.06.2013

 




bottom
COVID-19 LEVIKU TÕKESTAMISE PLAANLoe lähemalt