Kevadpühade tegemisi

Vesteldi, kuidas tähistame lihavõttepühi – traditsioonid, tähistame koos perega ja kombed ning kuidas tähistatakse, kuidas, miks ja millega mune värvitakse. Mida tähendab ” hiirekõrvul kaseoksad”. Kuulati pühadeteemalist kirjanduspalu ” Nähka munadepühad”, “Väike tibu”, “Muna” ja luuletust “Kirju muna”. Jutustati pildikaartide järgi. Pandi kokku munadepüha puzzlet. Loendati mune ja võrreldi, millised on ühesugused. Muna värvimäng” (värviti muna õiget värvi läbi lihtsamate matemaatiliste tehete). Mängiti õppemängu – “Jänku vurrud”. Harjutati numbrite järgi muna ühendamist. Vaadeldi/uuriti/veeretati/maitsti erinevaid mune – Tantsiti tibutantsu ja mängiti mängu “Leia kodu” ja võistlusmängu võistkondadega – pliiatsi ja nööri ajamine läbi varrukate. Mängiti liikumismängu – “Veerev muna” ( harjutused matil). Toimus munadepüha aardejaht. Veeretati sõbrale muna. Toimus võistlusmäng, kelle muna veereb kaugemale.

Rühma tulid kana ja jänes, kes tõid lihavõttemune.

Kunstitegevuses tehti templite ja šabloonidega jänesepildikesi, meisterdati lihavõttemuna tops, volditi tibusid, meisterdati lõbusaid kanu – harjutati sik-sak voltimist, meisterdati pajuutudest “Lihavõttejänes”, joonistati mune ja  eelnevalt arutati, mis kujuga on muna ja vaadeldi tibu ning muna suurust, meisterdati kana munarestidest, meisterdati jänest paberi ribadest, tehti kleepetööd “Jänesed aasal”, värviti riisi toiduvärviga ja pärast mune värvilise riisiga.

Õues otsiti šokolaadimune. Meeskonnamäng õues: Õpetaja peitis eelnevalt õue erinevate mustritega munad. Lapsed jagati 2–3-liikmelistesse meeskondadesse. Iga meeskond sai paberist aluse, millel on kujutatud munade mustrid, mida nad otsima peavad. Leitud mune võrreldi alusel olevatega ja leiti õiged paarilised. Tegevuse lõpus arutleti koos, kuidas koostöö sujus ja milliseid mustreid leiti. Õues toimus munajooks. Õues tehti kevadkoristust.

Taimed juba tärkavad seemnetest

16.03 külvasid Lepatriinude lapsed seemneid (sibulad, herned, tomat, lilled) ja nüüd on juba esimesed taimed tärganud.

Kevadebingo

Lepatriinude rühma lapsed vestlesid kevadest, millised lilled looduses ja meie õuealal tärkavad, mis töid kevadel saab teha, mida lapsed saavad kevadel teha ning õues otsiti kevade tunnuseid ja täideti “Kevad bingo” lehte – meeskonna töö – jaguneti kahestesse meeskondadesse ja hakati otsima kevade tunnuseid ning täitma Bingo lehte.

Veenädal Lepatriinudes ja Põngerjates

Põngerjate rühma tegemised: alustati liikumisega “Veepiisad” (muusika saatel liigutuste tegemine); arutleti “Mis on vesi ja kus me vett kasutame?”; vaadati vee värvust ja  nuusutati; tehti “Veepiiskade matemaatika” – võrreldi veepiisku ja loeti kokku suured ja väikesed veepiisad; “Tähed vees” – lapsed otsisid veest tähti väikese sõelaga ja mõeldi selle algustähega sõnu; “Leia veepiisale õige värv” – värviti täht ja veepiisk sama värvi; kunstitegevuses tehti “Kummikud veelombis” – kasutati svammitrükki ja pipetti veelombi tegemiseks ning pärast kleebiti värvitud kummikud;  räägiti veetilga teekonnast pilvest ookeani; tehti salakirja – lapsed värvisid pildi ja sealt tuli välja kiri “VESI ON HEA”; vooliti plastiliinist korvikesi ja vaadati, kas see upub või püsib vee peal; tehti katse – tilgutati pipetiga vett mündi peale ja loendati kokku mitme veetilgaga vesi üle mündi läheb; Bee Botiga leiti tee erineva vees vabaaja tegevuse juurde; lõpuks tehti katse – paberist volditud lilled asetati vette, kus need avanesid.

Lepatriinude rühmas tehti kunstitegevustes erinevaid tegevusi – “Mull mull mull väiksed kalad”, tutvuti materjaliga lõng, õpiti lõnga ümber kala ja kaunistati kleepsude ja vildikatega. Joonistati õlipastellidega kalad, veekogu põhja ja vetikad ning värviti üle sinise värviga. Vaadati õppefilmi veeringlusest; tehti veega katseid – vaadati,  mis juhtub WC paberi ja kätepaberiga vees, kuidas segunevad soe ja külm vesi ning tehti “laavalampi”.

Veenädal

21.03 on rahvusvaheline veepäeva ja rühmades toimus terve nädal erinevaid vee teemalisi tegevusi.

Arutleti vee ja erinevate vedelike üle. Kes vajavad vett? Kuidas säästa vett? (Inimesed, taimed, kõik elav). Maitsti ja võrreldi vett (kraanivesi ja mineraalvesi). Kui palju päevas juua? (Vastavalt vajadusele, vähemalt 2 klaasi vett). Kuidas tekivad pilved? Vaadati lühifilmike vee ringkäigust – looduses ja sellest, et ilma veeta pole elu. Vesi on märkamatu aga mõjutab aineid enda ümber. Tutvi Läänemeres elavate kaladega raamatust “Minu kala aabits”. Täideti vee teemalist töölehte. Lapsed said teelusikaga mõõta kannu sisse vett, et kokku saaks 1 liiter ja võeti aega, kui palju kulub selle tegevuse jaoks.

Mängiti erinevad mänge – mäng kaladega valguslaual ja vees ning klassitükkidega valguslaual ja joonistati/värviti veega.

Tehti katseid Skittles kommidega – pandi kommid vette ja vaadati, mis juhtub? ( Vesi lahustab suhkru, mis on kommide ümber); ujub või upub? Kas paberlaevuke ujub või upub?; kummikarukeste katse – mis juhtub kummikarudega vee sees. Katse tulemus selgus järgmisel päeval (kummikarud olid paisunud hiigel suureks) ; vesi mündil. Loendati mitu tilka vett saab panna mündile? Tulemus – vesi ei jookse mündilt ära. Katse piima, toiduvärvi ja nõudepesuvahendiga. Nõudepesuvahend otsib piimast rasva ja ajab toiduvärvi laiali. Alustati veenädala katsega – igas nõus on erinev kogus värvilist vett. Nädala jooksul said lapsed uurida, kus ja kui palju vett aurustub. Katsete tulemused – vees lahustub suhkur, sool; vesi imbub kummikommi sisse ja paisutab kommi suuremaks; paber on kerge ja ujub paberlaevuke ujub vee peal.

Kunstitegevuses volditi paberlaevukesi ja ujutati laevukesi, kleepetöös tehti vihmapilvi ja vihmasadu; meisterdati pilti veelausest elust; joonistati veeringlusest looduses pilte.

Õues mängiti liikumismängu “Vette ja kaldale”.

10 palli võistlus

Karupoeg Puhhi rühma lapsed osalesid Mustamäe Huvikooli 10 palli võistluste 1. voorus. Võistluse järgmine voor toimub 24. märtsil.

Aitäh, Karupoeg Puhhi lastele ja õpetajatele!

Karupoeg Puhhi rühma etendus “Naeris”

Põngerjate rühma ja Tibukeste rühma lapsed käisid Männi lasteaias vaatamas Karupoeg Puhhi laste poolte esitatud “Naeris” etendust. Eelnevalt toimus vestlus, kuidas etendus toimub, kes on näitlejad, mis on lavastus). Korrati üle viisaka käitumis reeglid avalikus kohas (kuulamine, mitte vahele segamine, aplodeerimine). Kinnistati teadmisi ohtust liiklemisest tänaval. Tagasiteel otsiti kevadet Mustamäel.

Etendust saate vaadata siit

Animafilmide festival Kelaff

Lepatriinude rühma lapsed koos õpetajaga võtsid osa Mustamäe animafilmide festivalist Kelaff. Selle aasta teema on “Naer on terviseks”. Festivali eestvedaja on Tallinna Kadaka Lasteeaed. Lapsed valmistasid filmile “Vihased Tihased” postri, mis meenutab filmi tegevuspaika. Talvises metsas on keegi tihaste toidu ära söönud ja nälg on tihased vihaseks ajanud. Lapsed värvisid, joonistasid, lõikasid ja liimisid talvise linna. Aayansh ja Kelli tegid teksti.

Filmi saada vaadata siit

Aitäh Lepatriinu rühma lastele ja õpetajale.

Kevadkülv

Lepatriinude rühma lapsed alustasid kevadkülviga. Alustuseks tutvuti uute kevade ja sibula luuletusega, mida hakatakse edaspidi õppima. Vaadeldi seemneid (suurust, kogust, värvi), mida hakati külvama. Muld tõsteti anumatesse ja niisutati ning peale külvi lisati pulgad, kus oli kirjas tulevase taime nimi ja kuupäev. Mulla peale pandi sibulad ja herned (iga laps loendas 5 hernest). Külvati veel maasikaid, tomateid ja erinevaid lilli. Tehti ka kirjaeelharjutusi (hernekaun – ringide joonistamine ja värvimine).

Põhjamaa ja lõunamaa loomad

Lepatriinude rühmas toimus vestlus/arutelu: Maakera vaatlus  – Mis vahe on põhjamaal ja lõunamaal? Lõunamaa loomad (lõvi, elevant, ahv, kaelkirjak).)  Kuulati loomade hääli ja arvati ära millise loomaga on tegu. Teema kinnitamiseks värviti ühistööna Aafrika loomi – lapsed värvisid postrite põhjad ja liimisid loomad postri peale.  Laps sai valida looma ja koostada tema nime. Valiti kuni kolm looma, kelle nime koostada. Osavamad proovisid läbi kõik loomad ja üks laps oskas koostada kirjatähtede järgi sõna flamingo. Hääliti loomade nimesid. Vaadeldi kaelkirjakut. Kunstitegevuses maaliti kaelkirjakut. Loendati loomi kompimise teel ja liigitati Aafrika loomi lihatoidulisteks või taimetoidulisteks.

Põhjamaa loomad. Lapsed said teada, miks pingviinid ja jääkarud looduses ei kohtu. Uuriti gloobusel Antarktikat ja Arktikat. Tehti selgeks milline loom kus elab. Kunstitegevuses meisterdati pingviine. Meisterdati rebimistööna “Jääkaru”. Korrati üle põhjamaa loomad. Kuulame põhjamaa loomade hääli ja arvati ära, millise loomaga tegemist on. Vooliti omal valikul põhjamaa looma. Kõige populaarsem oli jääkaru. Mängiti mängu „Liigu nagu põhjamaa loom“.