Etlemiskonkurss “Eesti keele kaunis kõla” Kaja Kultuurikeskuses

13. märtsil toimus Kultuurikeskuses Kaja Mustamäe lasteaedade etlemiskonkurss “Eesti keele kaunis kõla”.

Meie lasteaeda esindasid Karm Saqlian Karupoeg Puhhi rühmast ja Aayansh Lepatriinude rühmast.

Lapsed said julge ja ilmeka esinemise eest tänukirja ja raamatu.

Aitäh korraldajatele, lastele ja õpetajatele!

Naistepäeva tervitus

Armas LA Kikas naispere!

Naine on päike, kes alati särab,

tema valgus ei kustu iialgi ära.

Tuld tema südamest võtta ei saa, sest

naine loob ja hoiab maailma.     ( Anti Allas)

Sotsid tervitasid kringliga. Aitäh!

Lillerohket naistepäeva!

Rahatarkuse projekti lõpetamine Põngerjates

Põngerjate rühmas lõpes projekt “Rahatarkus”.

Küsimused alguses: Eesti rahatähed. Rahatähed mujal maailmas. Mis on rahapäevik! Taskuraha. Palju maksavad erinevad mänguasjad. Erinevad poed. Mis on toode? Taarapunkt.

Projekt sai alguse rühmas mängus olevatest mängurahadest. Mänguraha oli lastele huvitav mänguvahend. Sageli seda peideti ja sageli jälle leiti üles. Projekt kulges läbi kahe kuu. Kaasatud olid ka vanemad. Seekord jäi panga külastamine ära, võib olla siis tulevikus. Esmased teadmised said edastatud lastele läbi erinevate mänguliste tegevuste. Projektis osalesid kõik lapse vanuses 4 kuni 6. Kasutasime mängulist õpet, vestluseid, piltide vaatamist, demonstratsioone, meisterdamist, rühmatööd, harjutamist-kordamist, uurimist, vaatlusi, võrdlemist, erinevad mänge ja õppekäike. Lapsed said teada, et raha ei tule iseenesest, et selleks tuleb tööd teha. Et raha saab koguda ja see võtab aega. Rahatarkuse projekt oli seotud igapäevaeluga ja lapsed said olla osalejad ja otsustajad ning arvamuste esitajad. Rahatarkuse projekti lõppes viktoriiniga ja iga laps sai selle puhul medali, sest teadis vähemalt ühte vastust. Täideti töölehte  “Loeme raha kokku”. Harjutati liitmist pliiatsite abil “Kui palju?” (Müntidel on liitmistehe, iga laps valib ühe mündi ja proovib arvutada). Kunstitegevuses jonistati “Münt” (harjutati numbri üle joonistamist ja kaunistamist).

Aitäh toreda projekti eest!

Vabariigi sünnipäev

Eesti on küll väike,

kuid süda nõnda suur,

siin tihti paistab päike,

on vahel tugev tuul.

TOREDAT PIDUPÄEVA!

Teraapiakoer Neve

Tähekese Lasteaias käis külas 6a. teraapiakoer Neve ja Lotte rühma lastel oli võimalus temaga kohtuda. Koer näitas trikke, mis oli õppinud ja lapse said teada, kuidas ja kus seda koera kasutatakse. Said teha pai ja teda toita.

Vabariigi aastapäev

Vabariigi aastapäeva eel arutati teemadel: Kas sulle meeldib Eestis elada? Vaadati Eesti kaarti, suurim järv, suurimad saared, naaberriigid. Mis on Eesti pealinn? Öeldi veel Eesti linnu. Õpiti luuletust H. Vilep ” Eestimaa”. Korrati üle Eesti sümbolid. Täideti töölehti – sümboli juurde tuli leidaa puuduvad tähed, pilt värvida. Mis on lipupäevad? Missugune on meie lipp ja mida tähendavad lipu värvid. Vaadati videost lipu heiskamist Pika Hermanni torni, kleepetöös meisterdati Pika Hermani torn lipuga. Vesteldi – President-kes ta on ja mida ta teeb? Milline peab olema hea president? Koos mõeldi ja seletati lahti ka keerulisemaid iseloomustavaid sõnu nagu järjekindel, sihkindel, arukas ja otsustusvõimeline. Vaadati eelmise aasta Vabariigi aastapäeva vastuvõttu. Eriti meeldis lastele presidendi vastuvõtu juures külaliste ilusad riided. Räägiti vabariigi aastapäeva tähistamise traditsioonidest Eestis. Sellest inspireerituna valmisid kaunid pidukleidid ja ülikonnad pabernukkudele. Tekkis ka soov vastuvõtt nukkudega läbi mängida, mida tehakse esmaspäeval.

Valmistati kiluleibasid, toimus aktus saalis (presidendi vastuvõtt) ja õues paraad.

Vesteldi Eesti sümbolitest ja Mida ma tean Eesti kohta?” ning Robot Pipoga joonistati Eesti Vabariigi aastapäeva seotud pilte oma brošüürile “Eesti 108”.

Hoiurühma lapsed tutvusid Eesti riigi selle sümbolitega (president, lipp, suitsupääsuke, rukkilill). Õpiti luuletust “Eesti lipp”. Tutvuti robot Pipo abil Eesti rahvuslike sümbolitega (lipp, suitsupääsuke, rukkilill, riigivapp). Kuulati, kuidas kõlab Eesti hümn ja lapsed said teadmisi, et hümni ajal tuleb püsti tõusta. Kleepetööna tehti Eesti lippu.

Vastlapäev

Vastlapäeval arutleti teemal: Mis on vastlapäev? Mis on vastapäeva traditsioonilised söögid? Vaadati vastlavurri ja meisterdati endale ka. Loeti vastlapäeva luuletust “Vastlapäeval. Mängiti mängu “Sea saba” (laste silmad on kinni ja nad saavad kordamööda seale saba panna, võidab see kes paneb seale saba kõige täpsemalt). Kunstitegevuses meisterdati “Vastlakukkel” (kleebime vastlakukli pooled paberile ja lisame vahele vatt). Kuulati vastlalaulu. Põngerjad võtsid osa Kiikhobu LA vastlapäev/spordipäevast – lastel tuli täita mitmeid vahvaid ülesandeid – visati märki, kelgul istudes tõmmati ennast nöörist kinni hoides ühest punktist teie, tehti kaugviskeid saapaga.

Vastlapäev koos sõber karuga Tibukeste rühmas – vaadati vastlapäeva teemalist filmi ning kuulati vastlapäevast laule ja tantsiti muusika saatel. Tutvume vastlavurriga ja prooviti seda tööle saada. Mängiti kelgusõidu mängu “Sõber karu laseb vastlaliugu”. Vooliti “vastlakukleid”.

Meisterdati vurre, kelgutati ja toimus vastlapäeva liikumisüritus.

Sõbrapäeva nädal

Sõbrapäeva nädala raames toimus rühmades erinevaid tegevusi. Kuulati kirjanduspala E.Tee “Sõbrakaardid” ja arutleti loo sisu üle. Mängiti erinevaid mänge “Sõpruse ämblikuvõrk”ja “Leia oma süda”, laps on hooliv ja tähelepanelik iga rühma liikme suhtes, laps oskab leida igaühes midagi head ja anda positiivset tagasisidet. Kunstitegevustes maaliti aknakaunistusi “Värvilised südamed”,  vooliti ja kaunistati südant. Peeti sõbrapäeva piknikut Männi pargis.

Vesteldi sõprusest, õpiti luuletust “Sõber” (L. Tungal). Pärast värviti tähti ja koostati sõbrapäeva tervitust. Valmistati banaanipannkooke, mille käigus arendati iseseisvust ja praktilisi kokkamise oskusi. Moodustati tähtedest sõna sõber tahvlile. Õpiti sõbra (teineteise) kirjeldamist (välimust, riietust, käitumist). Kunstitegevustes värviti sõbrapäeva pilte, kleebiti südameid ja joonistati sellest inimene; valmistati võtmehoidjad ( kasutati erinevaid töövahendeid –  pärlid, helmed, lõng, käärid ja savi).

Kunst- meisterdati südameid ja tehti nendest muster alusele. Meisterdati sõbrale kaarti. Lõbutseti ja tantsiti koos Tähekese LA lastega sõbrapäeva discol.

Arutleti, Kes on sõber? Kas mina olen hea sõber? Värviti sõprusekaru pilti. Meisterdati sõprusepurki ja kirjutati häid soove sinna sisse. Suuremad lapsed voltisid südameid. Mängiti paarismängu  sõbraga; südamete otsimise mängu – leia teine pool. Koostati sõbrareegleid (plakat),” Milline sõber ma tahan olla?”. Lõpetati lauset: Minu sõber on… Meisterdati sõpruse öökülli südametest. Meisterdati sõbrapäeva kaarte. Mängiti numbrimängu: “Kus on samasugune number teise südame poolel?”. Kuulati sõpruselaulu ja mängiti värvibingot Bee Bot-ga. Peeti koos Tibukeste rühmaga sõbrapäeva pidu saalis.

Räägiti sõprusest, sõbralikust käitumisest ja vaadati sõbraliku käitumise kaarte. Kunstitegevuses vooliti ühistööna “Kadedusussi”. Kuulati jutukesest “Sõber”  ja õpiti luuletust “Sõbrapäev”. Kleepetöös meisterdati südametest looma. Vaadati õppevideot sõprusest. Tutvuti My Tiniy robotiga, kes tutvustas emotsioone. Valmistati sõbrapäeva torti.

Sõbrapäeval sõbrake

kinkis mulle südame.

Minul väga rõõmus meel,

talle kalli- kalli teen.

TOREDAT SÕBRAPÄEVA!

Sooja kampsuni päev

Sooja kampsuni päeva tähistasid Lotte rühma ja Lepatriinude rühma lapsed.

Lotte rühma lapsed osalesid Tähekese lasteaia ühe rühmaga koos sooja kampsuni päeva üritusel. Enne üritust laoti ja hääliti sõnu – KAMPSUN, SOKK, KINDAD, MÜTS, SALL  Joonistati interaktiivsele tahvlile laotud sõnade juurde pilte. Räägiti kootud esemete vajalikkkusest, osaleti Männi LA ühisüritusel saalis, kus toimus kampsunite, käpikute, mütside moedemonstratsioon. Lapsed said tantsida soojade kootud esemetega saalis.

Lepatriinude lapsed arutlesid, kellelt saadakse villa ja mida lõngast tehakse. Vaadeldi laste seljas olevaid kampsunei ja lapsed mainisid, et need on nende vanaemade tehtud. Kunstitegevuses disainiti quaššvärvidega kampsunitele mustrid.

Põngerjate rühmas toimus arutelu: “Miks me peame kandma soojaid riideid” Millised riideesemad annavad meile talvel sooja?” Räägiti energia säästmisest, sellest, et soojus võib olla ka lihtsalt naeratus või sõbra kallistus. Vaadati/nimetati riideesemeid, mis seljas on. Hääliti sõnu: KAMPSUN, VILLASED SOKID, MÜTS JA SALL. Kooli minejad harjutasid sõnade kirjutamist. Loendati: Mitu sooja asja on seljas? Kunstitegevuses kujundati endale soe kampsun.

Olümpiamängud Lepatriinude rühmas

Olümpianädala raames toimusid Lepatriinude rühmas olümpiamängud, mis pakkusid lastele palju rõõmu ja elevust. Päev algas piduliku paraadiga ümber õueala, kus lapsed marssisid laste enda meisterdatud lippudega. Seejärel said kõik osaleda erinevatel sportlikel tegevustel, nagu rehahoki, kelguralli ja kelgubobi, kus pandi proovile nii osavus kui ka meeskonnatöö. Lõpus toimus autasustamine. Olümpiapäev möödus rõõmsas ja liikuvas meeleolus ning andis lastele võimaluse kogeda sportimise ja üheskoos tegutsemise rõõmu.