Miksteatri etendus “Võti”
20.märtsil toimus Miksteatri etendus “Võti”. Autor Indrek Koff, lavastaja Kristo Toots, kunstnik Maarja Meeru, muusikaline kujundus Ardo Ran Varres, osades Kaia Skoblov ja Kristi Toots. Teemaks oli prügi sorteerimine.
Lapsed said teada: millised ohtlikud olukorrad võivad kodus üksi olles tekkida; mis juhtub, kui hüppad tundmatus kohas vette; mis juhtub, kui veekogu on reostatud sinna mitte kuuluva rämpsuga ja kuidas prügi liigiti koguda/sorteerida
Etendus toimus ühisprojektina – Kultuuriministeerium, Eesti Väike ja Projektiteatrite Liit, Heategevusfond “Aitan Lapsi” ja Eesti Pandipakend.
Aitäh Miksteatrile!
Perepesa Kiirabi koolituskeskuses
17.märtsil käisid Perepesa rühma lapsed õppekäigul kiirabi koolituskeskuses – projekti elukutsed -ametid raames. Tutvuti kiirabi töötaja ametiga ja kiirabiautoga ning varustusega. Kuulati esmaabi andmisest ja prooviti elustada mannekeennukku. Lapsed said teada ka kiirabi ajaloost.
Aitäh õpetajatele ja kiirabi töötajatele!
Putukate projekt Sipsikutes
Projekt sai alguse tomatiseemnete külvamisest, milleks läks vaja mulda, kus elavad erinevad putukad. Arutleti, mis putukate teema juures huvitab.
Vaadati videot putukatest. Kuulati juttu “Sipelgas ja ämblik”.
Esimene putukas oli liblikas – vaadati National Geografik´u videot liblika arengutsüklitest, räägiti ja korrati üle liblika elutsükkel (muna, röövik, nukk, liblikas). Vaadati erinevaid röövikute ja liblikate pilte (liblikate tiibade mustreid). Lapsed said vastused küsimustele: miks on putukatel tundlad ja milleks veel putukad tundlaid kasutavad? Lahendati tekstülesandeid putukatega, vooliti plastiliinist röövikut ja tehti guašši tehnikas liblikast pilt.
Uuriti ja vaadati raamatutest ning piltidelt erinevaid putukaid (lepatriinu, sõnnikumardikas, kartulimardikas, maipõrnikas, ritsikas) nende välisehitust ja nimetati kehaosasid
Meisterdati putuka peakatteid.
Lastel tekkisid uued küsimused: Kuidas sipelgad oma pessa lähevad? Kuidas liblikad nektarit imevad? Kuidas liblikad maanduvad lille peale? Kuidas liblikad oma keelt kasutavad? Keda kiilid söövad? Kuidas sääsed sutskavad? Kuidas mesilased nõelavad? Kuidas mesilased sünnivad? Kuidas mardikad helendavad öösel? Kuidas vihmauss maa alla läheb?
Vaadati videot lepatriinu arengust, vooliti lepatriinut, meisterdati munakarbist lepatriinusid.
Saadi vastused küsimustele: Kuidas lepatriinu lennata saab? Kuidas liblikas lendab? Kuidas lepatriinu saab lehe peal kõndida? Mida kuldmardikad söövad? Kuidas sipelgad sünnivad? Mida kartulipõrnikas sööb? Kuidas mesilased teevad mett?
Vaadati videot kiilidest, loendati ja võrreldi kiile ning värviti kiile ja lõigati värvitud kiilid kleepetööks.
Projekt jätkub.
Küünlaümbriste jahi loovtöö
Kuusakoski kuulutas välja küünlaümbriste jahi 2022-2023 raames ja selles osales Karupoeg Puhhi rühma töö “Mina olen looduse sõber” loovtöövõistlusel. Rahvahääletusel on võimalik anda oma hääl lingil https://www.facebook.com/media/set?vanity=KuusakoskiAS&set=a.643223857813375
Lisaks korjati ka küünlaümbriseid, mis viiakse Kuusakosi kogumispunkti.
Ametite projekt Perepesas
Lapsed koostasid ametinimetuste kohta mõistekaardi, kasutades valge tahvli meetodit. Hääliti erinevaid ametinimetusi, ühendati ametinimetus vastava pildiga (kinnistati koostöö oskust grupis), räägiti enda ema ja isa elukutsest/ametist. Vaadeldi pilte ja nimetati, millega pildil olev inimene tegeleb ja leiti ametile ühine nimetus. Mõeldi välja enda unistuste ameti ja kirjutati see paberile.
Tutvuti arsti elukutsega – laste küsimused: arstiks õppimine, luukere, arsti tööriistad, mis on retsept, vitamiinid, 112. Loovmängus kirjutati retsepti valitud sõbrale ja mängiti arsti. Lapsed jutustasid oma arstil käigu kogemustest. Vaadati multifilmi Jänku juss läheb hambaarsti juurde ja Jänku Juss hambaarstil. Tutvuti hambakastiga – erinevad vahendid, vaadeldi hambaraamatut ja jutustati oma kogemustest hambaarsti juures.
17.03 Õppekäik kiirabi koolituskeskusesse.
Projekt jätkub.
Tippsibulate istutamine Tibukeste rühmas
Sõimerühmas Tibukesed istutasid lapsed tippsibulaid. Tegevus oli lastele põnev ja uudne, lapsed võrdlesid suurt ja väikseid sibulaid. Iga laps sai pisikesi sibulaid mulda panna ja ka kasta. Suur sibul asetati klaasi peale milles vesi, et hiljem näha juuri ja sibulapealseid.
Kevadkülv Lepatriinudes
Teades, et Lepatriinud on rohenäpud, tõi Maia ema rühma raamatu talikülvist. Ja tänu õpetaja-abi Kadrile said lapsed teostada talikülvi. Et külvipinnas oleks õhuline, segasid lapsed mulda perliiti, liiva ja veidike kookose mulda. Segu pandi pooleks lõigatud 5 l vee pudelitesse. Lapsed kirjutasid ka sildikesed, et oleks teada mis kus kasvab. Kui seemned mullas ja muld niisutatud, teibiti pudelipooled kokku ja lapsed viisid minikasvuhooned õue. Nüüd jälgime ja ootame põnevusega, millal mullast tärkavad lavendel,lehtkapsas, lehtpeet, redis, till, punane kapsas, porrulauk, punapeet ja salat.
Emakeelepäeva tegemised
Emakeelepäeva raames toimus Karupoeg Puhhi rühmas raamatunäitus. Vaadati erinevaid raamatuid, kuulati lugu liikuvate piltidega raamatust. Lapsed õppisid korralikult lehti keerama ja tuletati meelde mõistatust raamatust.
Lepatriinude rühmas toimus mõistatuste mõistatamine, loeti katkendit muinasjutust ja arvati, mis muinasjutust on need read
Lotte rühmas arutleti – millist keelt me räägime, kus maal me elame. Loeti ja vaadati laste kodust kaasa toodud lemmikraamatuid. Õpiti luuletust.
Muumide rühmas alustati päevatervitussalmiga ja hääliti koos nädalapäeva “teisipäev”.
Vaadati lühietendus “Piip ja Tuut hoiavad Eesti lippu kõrgel – emakeelepäev 14. märts” Vesteldi teemal “Ilusad eestikeelsed sõnad” – lapsed ütlesid, millised on nende arust kõige ilusamad eestikeelsed sõnad. Kuulati luuletust “Laulja” K. J. Peterson ja arutleti, millised sõnad olid võõrad. Võeti osa aktsioonist ÜHISLUGEMINE – loeti koos raamatut ning postitati sellest foto sotsiaalmeediasse. Kunstiline ühistöö “Ilusate sõnadega rukkilill” .
Perepesa rühmas – loeti jutukest “Tähtsad tähed ” ja pärast toimus arutelu jutu põhjal. Loeti luuletusi ja räägiti vanasõnadest, kirjutati lühiteksti õpetaja etteütlemise teel. Kasutati valge tahvli meetodit Perepesa laste lemmik emakeelsetest sõnadest.
Põngerjate rühmas räägiti, vaadati ja hääliti A -d. Mõeldi ja otsiti A tähega algavaid sõnu ka rühmaruumist. Loeti raamatut S.Laidla „Tillukesed tudujutud“. Illustreeriti A -d.
Sipsikute rühmas kuulati juttu “Taevatäht ja Kirjatäht”, lahendati ristsõnu, uuriti ühiselt tähestikku. Vaadati Jänku Jussi emakeelepäeva multifilmi ning Piip ja Tuut hoiavad Eesti lippu kõrgel (emakeelepäev) videot.
Tibukeste rühmas kuulati tuttavat jutukest “Kakuke”. Osad lapsed oskasid ka nimetada tegelasi. Lapsed valisid endale muinasjutuga seotud tegelaste näpunukud ja prooviti ka ise etendust teha. Muinasjuttu ilmestati liikumistegevustega. Vaadati multifilmi, kuidas Maša moosi keedab ja õppefilmi “Pannkoogipidu” ja tehti koos keeleharjutusi.
Etlemiskonkurss “Eesti keele kaunis kõla” Mustamäe voor
14.märtsil toimus Mustamäe eesti õppekeelega lasteaedade vaheline etlemiskonkurss „Eesti keele kaunis kõla“ Kaja Kultuurikeskuses.
Konkursist võttis osa 16 lasteaeda. Konkursile osalesid sõnakunstihuvilised koolieelikud Mustamäe lasteaedadest vanuses 4 -7a. Igast lasteaiast kuni 3 esinejat.
Konkursil esitas laps ühe eestikeelse luuletuse. Esinemisel hinnati luuletuse sõnumi edastamise oskust, ilmekust, selget puhast diktsiooni, korrektsust, eakohasuse arvestamist luuletuse valikul.
Meie lasteaead esindasid: Saskia Sipsikute rühmast, Adeele Perepesa rühmast ja Lisette Lepatriinude rühmast.
Esimese koha võitis Adeele Perepesa rühmast!
Palju õnne ja aitäh!
Rahvusvaheline kalade joonistusvõistlus
Rahvusvahelisele kalade joonistusvõistlusele saadeti sellel aastal kolme lapse tööd:
Eve- Riinu töö Perepesa rühmast ning Loore Helena ja Maia tööd Lepatriinude rühmast.
Piltidel oli kujutatud selle aasta 2023 kala meresiiga ning teisi toredaid kalu.
