Selgusid Keskkonnakäpa konkursi võitjad ning tublid noored looduskaitsjad

05.06.2020

Tänasel maailma keskkonnapäeval kuulutas minister Rene Kokk välja keskkonnasõbralike haridustegude konkursi Keskkonnakäpp võitjad ning noore looduskaitsja märgi saajad.

Keskkonnakäpa laureaadid valiti sel aastal välja 49 kandidaadi seast. „Tänavused konkursile esitatud projektid olid valdavalt suunatud taaskasutusele ja keskkonnahoiule,“ võttis konkursi kokku keskkonnaminister Rene Kokk. „Suur tänu õpetajatele, kel on olnud ideid ja jaksu lapsi keskkonnahoidlikkuse teemadel suunata.“

Noore Looduskaitsja märgi laureaatide puhul tõstis minister esile nende eeskuju, sest lisaks igapäevasele tegutsemisele parema keskkonna nimel on nad oma tegevusse kaasa haaranud teisigi. Tänavused auhinnatud noored looduskaitsjad abistavad loomi, korjavad prügi ja teevad uurimistöid keskkonna ja bioloogia teemadel.

Keskkonnakäpa konkursi tänavused võitjad

TUBLI TEGUTSEJA 2020

Õpilasrühm

• Els ja Rihard Päärson (LA  Kikas vilistlane ja praegune kasvandik)- “Konnade lastekodu”

PALJU ÕNNE!

Konnade lastekodu – Els ja Rihard Päärson

Meie maakodu kõrval asuvad Tudre karstijärved, mis kevaditi täituvad veega. Kevadvete aeg Tudres on lummav vaatepilt. Veega täidetud järved, kus ei ela ühtegi kala, on konnadele ahvatlevaks kudemiskohaks. Kuid paraku on Tudre veteväljad konnarahvale üks suur pettus. Veel enne, kui kullestest jõuavad neljajalgsed konnad areneda, vajuvad järved sõna otseses mõttes maapõhja. See on Tudre karstiala eripära. Kuna konnade kudemisaeg jääb aprilli lõppu, siis nii lühikese ajaga ei ole kahepaiksetel võimalik arengu kõiki etappe läbida ning konnabeebid on hukule määratud.

Els ja Rihard ei suutnud kuidagi selle teadmisega leppida, et Tudre karstijärve konnapoegadel pole võimalik suureks kasvada. Juba mitmendat aastat korjame koos lastega järvede kallastelt kuivama hakkavat konnakudu.

Suurtesse tünnidesse, millest saavad konnakudu jaoks inkubaatorid ja edaspidi konnapoegade esimene kodu, oleme aegsasti  varunud vihmavett. Umbes paari nädala pärast saavad tünnides väikestest mustadest kudutäpikestest vilkalt ringisibavad konnavastsed. Koheselt alustame ka nende toitmist. Toiduks pakume neile akvaariumikalade poegade toitu. Alguses söövad nad üsna vähe ega tunne toidu vastu suuremat huvi, kuid kasvades muutuvad nad üha aplamaks. Laste vahel käib range arvepidamine, kelle kord on konnakesi toita, sest kelles ei tekitaks elevust, kui söögiajal vesi konnakullestest kihama lööb.

Kõige raskem aeg konnakasvanduses on juulis. Selleks ajaks on kätte jõudnud suvesoojus ja sellega seoses kipuvad vetikad konnatünnides vohama, mistõttu tuleb vett tihti vahetada. Umbes samal ajal hakkavad ka esimesed moonde läbi teinud konnad veest välja ronima. Selleks puhuks paigaldame konnadele spetsiaalsed platvormid, kus jalga puhata ja mille abil on võimalik ka kuivale maale pääseda.

Konnade iseseisvasse ellu saatmisega meie konnade lastekodu igal suvel lõpetabki. Ühel hooajal astub meie konnade lastekodust ellu ligikaudu 1000 konna. Läbi konnade lastekodu õpivad lapsed loodust hoidma, märkama abivajavaid loomakesi ja väärtustama iga elukest. Oleme kaasanud konnakasvanduse tegemistesse ka külalapsi ja suguseltsi lapsi. See on kõikidele väga korda läinud ning alati kui lastele keegi külla tuleb, siis veedetakse konnatünnide juures palju aega.

Kogu konnabeebinduse protsessi jooksul on meile nõuga abiks olnud peretuttav, kel omandatud TÜ zooloogia magistrikraad ning kes oma õpingutes ja töös on spetsialiseerunud kahepaiksete uurimisele. Ta on aidanud  meil määrata Tudre karstijärvedesse kudevad konnad, kelleks on valdavalt rohukonn ja rabakonn. Mõlemad on  Eestis III kategooria looduskaitse all olevad liigid.