Kevadkülv

Lepatriinude rühma lapsed alustasid kevadkülviga. Alustuseks tutvuti uute kevade ja sibula luuletusega, mida hakatakse edaspidi õppima. Vaadeldi seemneid (suurust, kogust, värvi), mida hakati külvama. Muld tõsteti anumatesse ja niisutati ning peale külvi lisati pulgad, kus oli kirjas tulevase taime nimi ja kuupäev. Mulla peale pandi sibulad ja herned (iga laps loendas 5 hernest). Külvati veel maasikaid, tomateid ja erinevaid lilli. Tehti ka kirjaeelharjutusi (hernekaun – ringide joonistamine ja värvimine).

Põhjamaa ja lõunamaa loomad

Lepatriinude rühmas toimus vestlus/arutelu: Maakera vaatlus  – Mis vahe on põhjamaal ja lõunamaal? Lõunamaa loomad (lõvi, elevant, ahv, kaelkirjak).)  Kuulati loomade hääli ja arvati ära millise loomaga on tegu. Teema kinnitamiseks värviti ühistööna Aafrika loomi – lapsed värvisid postrite põhjad ja liimisid loomad postri peale.  Laps sai valida looma ja koostada tema nime. Valiti kuni kolm looma, kelle nime koostada. Osavamad proovisid läbi kõik loomad ja üks laps oskas koostada kirjatähtede järgi sõna flamingo. Hääliti loomade nimesid. Vaadeldi kaelkirjakut. Kunstitegevuses maaliti kaelkirjakut. Loendati loomi kompimise teel ja liigitati Aafrika loomi lihatoidulisteks või taimetoidulisteks.

Põhjamaa loomad. Lapsed said teada, miks pingviinid ja jääkarud looduses ei kohtu. Uuriti gloobusel Antarktikat ja Arktikat. Tehti selgeks milline loom kus elab. Kunstitegevuses meisterdati pingviine. Meisterdati rebimistööna “Jääkaru”. Korrati üle põhjamaa loomad. Kuulame põhjamaa loomade hääli ja arvati ära, millise loomaga tegemist on. Vooliti omal valikul põhjamaa looma. Kõige populaarsem oli jääkaru. Mängiti mängu „Liigu nagu põhjamaa loom“.

Etlemiskonkurss “Eesti keele kaunis kõla” Kaja Kultuurikeskuses

13. märtsil toimus Kultuurikeskuses Kaja Mustamäe lasteaedade etlemiskonkurss “Eesti keele kaunis kõla”.

Meie lasteaeda esindasid Karm Saqlian Karupoeg Puhhi rühmast ja Aayansh Lepatriinude rühmast.

Lapsed said julge ja ilmeka esinemise eest tänukirja ja raamatu.

Aitäh korraldajatele, lastele ja õpetajatele!

Naistepäeva tervitus

Armas LA Kikas naispere!

Naine on päike, kes alati särab,

tema valgus ei kustu iialgi ära.

Tuld tema südamest võtta ei saa, sest

naine loob ja hoiab maailma.     ( Anti Allas)

Sotsid tervitasid kringliga. Aitäh!

Lillerohket naistepäeva!

Rahatarkuse projekti lõpetamine Põngerjates

Põngerjate rühmas lõpes projekt “Rahatarkus”.

Küsimused alguses: Eesti rahatähed. Rahatähed mujal maailmas. Mis on rahapäevik! Taskuraha. Palju maksavad erinevad mänguasjad. Erinevad poed. Mis on toode? Taarapunkt.

Projekt sai alguse rühmas mängus olevatest mängurahadest. Mänguraha oli lastele huvitav mänguvahend. Sageli seda peideti ja sageli jälle leiti üles. Projekt kulges läbi kahe kuu. Kaasatud olid ka vanemad. Seekord jäi panga külastamine ära, võib olla siis tulevikus. Esmased teadmised said edastatud lastele läbi erinevate mänguliste tegevuste. Projektis osalesid kõik lapse vanuses 4 kuni 6. Kasutasime mängulist õpet, vestluseid, piltide vaatamist, demonstratsioone, meisterdamist, rühmatööd, harjutamist-kordamist, uurimist, vaatlusi, võrdlemist, erinevad mänge ja õppekäike. Lapsed said teada, et raha ei tule iseenesest, et selleks tuleb tööd teha. Et raha saab koguda ja see võtab aega. Rahatarkuse projekt oli seotud igapäevaeluga ja lapsed said olla osalejad ja otsustajad ning arvamuste esitajad. Rahatarkuse projekti lõppes viktoriiniga ja iga laps sai selle puhul medali, sest teadis vähemalt ühte vastust. Täideti töölehte  “Loeme raha kokku”. Harjutati liitmist pliiatsite abil “Kui palju?” (Müntidel on liitmistehe, iga laps valib ühe mündi ja proovib arvutada). Kunstitegevuses jonistati “Münt” (harjutati numbri üle joonistamist ja kaunistamist).

Aitäh toreda projekti eest!

Vabariigi sünnipäev

Eesti on küll väike,

kuid süda nõnda suur,

siin tihti paistab päike,

on vahel tugev tuul.

TOREDAT PIDUPÄEVA!

Teraapiakoer Neve

Tähekese Lasteaias käis külas 6a. teraapiakoer Neve ja Lotte rühma lastel oli võimalus temaga kohtuda. Koer näitas trikke, mis oli õppinud ja lapse said teada, kuidas ja kus seda koera kasutatakse. Said teha pai ja teda toita.

Vabariigi aastapäev

Vabariigi aastapäeva eel arutati teemadel: Kas sulle meeldib Eestis elada? Vaadati Eesti kaarti, suurim järv, suurimad saared, naaberriigid. Mis on Eesti pealinn? Öeldi veel Eesti linnu. Õpiti luuletust H. Vilep ” Eestimaa”. Korrati üle Eesti sümbolid. Täideti töölehti – sümboli juurde tuli leidaa puuduvad tähed, pilt värvida. Mis on lipupäevad? Missugune on meie lipp ja mida tähendavad lipu värvid. Vaadati videost lipu heiskamist Pika Hermanni torni, kleepetöös meisterdati Pika Hermani torn lipuga. Vesteldi – President-kes ta on ja mida ta teeb? Milline peab olema hea president? Koos mõeldi ja seletati lahti ka keerulisemaid iseloomustavaid sõnu nagu järjekindel, sihkindel, arukas ja otsustusvõimeline. Vaadati eelmise aasta Vabariigi aastapäeva vastuvõttu. Eriti meeldis lastele presidendi vastuvõtu juures külaliste ilusad riided. Räägiti vabariigi aastapäeva tähistamise traditsioonidest Eestis. Sellest inspireerituna valmisid kaunid pidukleidid ja ülikonnad pabernukkudele. Tekkis ka soov vastuvõtt nukkudega läbi mängida, mida tehakse esmaspäeval.

Valmistati kiluleibasid, toimus aktus saalis (presidendi vastuvõtt) ja õues paraad.

Vesteldi Eesti sümbolitest ja Mida ma tean Eesti kohta?” ning Robot Pipoga joonistati Eesti Vabariigi aastapäeva seotud pilte oma brošüürile “Eesti 108”.

Hoiurühma lapsed tutvusid Eesti riigi selle sümbolitega (president, lipp, suitsupääsuke, rukkilill). Õpiti luuletust “Eesti lipp”. Tutvuti robot Pipo abil Eesti rahvuslike sümbolitega (lipp, suitsupääsuke, rukkilill, riigivapp). Kuulati, kuidas kõlab Eesti hümn ja lapsed said teadmisi, et hümni ajal tuleb püsti tõusta. Kleepetööna tehti Eesti lippu.

Vastlapäev

Vastlapäeval arutleti teemal: Mis on vastlapäev? Mis on vastapäeva traditsioonilised söögid? Vaadati vastlavurri ja meisterdati endale ka. Loeti vastlapäeva luuletust “Vastlapäeval. Mängiti mängu “Sea saba” (laste silmad on kinni ja nad saavad kordamööda seale saba panna, võidab see kes paneb seale saba kõige täpsemalt). Kunstitegevuses meisterdati “Vastlakukkel” (kleebime vastlakukli pooled paberile ja lisame vahele vatt). Kuulati vastlalaulu. Põngerjad võtsid osa Kiikhobu LA vastlapäev/spordipäevast – lastel tuli täita mitmeid vahvaid ülesandeid – visati märki, kelgul istudes tõmmati ennast nöörist kinni hoides ühest punktist teie, tehti kaugviskeid saapaga.

Vastlapäev koos sõber karuga Tibukeste rühmas – vaadati vastlapäeva teemalist filmi ning kuulati vastlapäevast laule ja tantsiti muusika saatel. Tutvume vastlavurriga ja prooviti seda tööle saada. Mängiti kelgusõidu mängu “Sõber karu laseb vastlaliugu”. Vooliti “vastlakukleid”.

Meisterdati vurre, kelgutati ja toimus vastlapäeva liikumisüritus.

Sõbrapäeva nädal

Sõbrapäeva nädala raames toimus rühmades erinevaid tegevusi. Kuulati kirjanduspala E.Tee “Sõbrakaardid” ja arutleti loo sisu üle. Mängiti erinevaid mänge “Sõpruse ämblikuvõrk”ja “Leia oma süda”, laps on hooliv ja tähelepanelik iga rühma liikme suhtes, laps oskab leida igaühes midagi head ja anda positiivset tagasisidet. Kunstitegevustes maaliti aknakaunistusi “Värvilised südamed”,  vooliti ja kaunistati südant. Peeti sõbrapäeva piknikut Männi pargis.

Vesteldi sõprusest, õpiti luuletust “Sõber” (L. Tungal). Pärast värviti tähti ja koostati sõbrapäeva tervitust. Valmistati banaanipannkooke, mille käigus arendati iseseisvust ja praktilisi kokkamise oskusi. Moodustati tähtedest sõna sõber tahvlile. Õpiti sõbra (teineteise) kirjeldamist (välimust, riietust, käitumist). Kunstitegevustes värviti sõbrapäeva pilte, kleebiti südameid ja joonistati sellest inimene; valmistati võtmehoidjad ( kasutati erinevaid töövahendeid –  pärlid, helmed, lõng, käärid ja savi).

Kunst- meisterdati südameid ja tehti nendest muster alusele. Meisterdati sõbrale kaarti. Lõbutseti ja tantsiti koos Tähekese LA lastega sõbrapäeva discol.

Arutleti, Kes on sõber? Kas mina olen hea sõber? Värviti sõprusekaru pilti. Meisterdati sõprusepurki ja kirjutati häid soove sinna sisse. Suuremad lapsed voltisid südameid. Mängiti paarismängu  sõbraga; südamete otsimise mängu – leia teine pool. Koostati sõbrareegleid (plakat),” Milline sõber ma tahan olla?”. Lõpetati lauset: Minu sõber on… Meisterdati sõpruse öökülli südametest. Meisterdati sõbrapäeva kaarte. Mängiti numbrimängu: “Kus on samasugune number teise südame poolel?”. Kuulati sõpruselaulu ja mängiti värvibingot Bee Bot-ga. Peeti koos Tibukeste rühmaga sõbrapäeva pidu saalis.

Räägiti sõprusest, sõbralikust käitumisest ja vaadati sõbraliku käitumise kaarte. Kunstitegevuses vooliti ühistööna “Kadedusussi”. Kuulati jutukesest “Sõber”  ja õpiti luuletust “Sõbrapäev”. Kleepetöös meisterdati südametest looma. Vaadati õppevideot sõprusest. Tutvuti My Tiniy robotiga, kes tutvustas emotsioone. Valmistati sõbrapäeva torti.

Sõbrapäeval sõbrake

kinkis mulle südame.

Minul väga rõõmus meel,

talle kalli- kalli teen.

TOREDAT SÕBRAPÄEVA!