Lapse arengu hindamine

LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS

 Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008) sätestab, et lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt.

Õpetaja jälgib kavakindlalt lapse, sotsiaalset  ja vaimset  ning  kehalist arengut

Sotsiaalse ja emotsionaalse arengu hindamisel vaadeldakse lapse tegutsemist esemetega ja suhtlemist teiste laste ja täiskasvanutega. Lapse tegevust, eelkõige mängu ajal, iseseisvust ning toimetulekuoskusi, ka emotsioonide kontrolli ja väljendamise oskust, mis on tihedalt seotud kollektiivis kohanemisega.
Suhtlemise, mängu ja igapäevategevuste jälgimine annab korrektse ülevaate lapse arengust.

Vaimse arengu hindamisel vaadeldakse psüühiliste protsesside ja kujutluste ning õppimise alusoskuste arengut. Siia kuulub ka kõne kasutamise ja mõistmise hindamine.
Kehalise arengu hindamisel vaadeldakse eelkõige lapse üld- ja peenmotoorikat: koordinatsiooni, kõndi, rühti ja tasakaalu, painduvust, täpsust, näo- ja sõrmelihaste kontrolli oskust ning jõudu ja vastupidavust.

Oluline on jälgida lapse järgmisi arengu dimensioone: initsiatiiv, sotsiaalsed suhted, loovus, muusika ja liikumine, kõne- ja kirjaoskus ning loogika ja matemaatika.

Lapse arengu hindamiseks on välja töötatud kriteeriumid, mis vastavad vanuseti lapse arengule. Õpetaja täidab lapse arengu tabeli, eelnevate vaatluste ja tähelepanekute põhjal.

Lapse arengule annavad hinnangu rühmaõpetajad koostöös logopeedi-, muusika- ning liikumisõpetajaga.

Õpetaja teeb iga lapse kohta kokkuvõtva arengukirjelduse üks kord aastas, mille põhjal annab arenguvestlusel lapsevanemale sõnalise hinnangu lapse edusammude kohta.

Arengukirjeldus toob välja lapse tugevused ja arendamist vajavad valdkonnad, mille põhjal on võimalik püstitada edaspidiseid eesmärke, teha vastastikuseid kokkuleppeid. Tegevuste planeerimine peaks toimuma õpetaja, lapsevanema ja lapse koostöös.

Õpetajad koostavad iga lapse kohta arengumapi, mis annab hea ülevaate tema individuaalsest  arengust.

Lapse koolivalmidust hindab lasteaia logopeed kevadel, andes sellest tagasisidet nii lastele, kui ka lastevanematele.

TÖÖ ERIVAJADUSEGA LASTEGA

Erivajaduse olemasolu korral lapse arengus, konsulteerib õpetaja lasteaia logopeedi, tervishoiutöötaja-  ning juhtkonnaga, samuti lapsevanematega, et leida lapse arengule võimetekohast tuge. Vajadusel koostöös erispetsialistidega.

Lasteasutuses töötab logopeed 0,5 koormusega, ning osutab abi seda vajavatele lastele, nõustades lapsevanemaid ning pedagooge.

Erivajadusega lapsele koostatakse vastavalt erivajaduse iseloomust individuaalne arenduskava koostöös lapsevanematega ning vajadusel eriõpetajatega ( logopeed, muusika- ja liikumisõpetaja), mille valdkondade määramisel saavutatakse eelnevad kokkulepped.

Individuaalse arenduskava ajaline kestus määratakse sõltuvalt lapse arengu tempost ja erivajaduste iseloomust, mis võib olla mõnest kuust kuni terve õppeaastani.

Rühma tasandil määratakse erivajaduse toetamiseks tegevuste sagedus ja kestus. Märgitakse arengutulemus, tehakse kokkuvõtted edasiminekutest.

Erineva keelelise ja kultuuritaustaga lapsi ja nende peresid toetatakse oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning väärtustatakse seejuures eesti keelt ning kultuuri.

Muukeelsed lapsed omandavad eesti keelt tavatoimingute kaudu.

 

KOOLIVALMIDUSKAART

Lasteasutuse õppekava läbinule annab lasteasutus välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Koolivalmiduskaardi ühtne vorm on välja töötatud Tallinna Haridusameti spetsialistide poolt. Koolivalmiduskaardi allkirjastavad selle koostamisel osalenud isikud, sh. õpetaja, tugispetsialist, vanem (eestkostja) ja lasteasutuse direktor või selleks volitatud isik. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.

 

Lehekülge haldab: Tiina Lall, direktor 6545167, kikas@kikas.edu.ee

Muudetud 26.08.2013

 

 

 




bottom